Kirjutan teile siis jälle oma vahvatest suvistest reisiplaanidest
Kuupäevad: 4 september-12 september
Inimesi: 2
Transport: Dodge Grand Caravan
Teekond:Tallinn-Varssav-Tallinn
Pikkus:3000km

4 september lahkumine Tallinnast ja saabumine Varssavi
4-6 september pidu Poola pealinnas.
6 september lahkumine Varssavist
6-12 september plaan külastada selliseid kohti nagu
1.Hitleri “Hundikoobas”

2.Grutase park
Aadress: Grūtas, Druskininkai
Telefon: +370 31355511
e-mail: info@grutoparkas.lt
Koduleht: www.grutoparkas.lt
Lõuna-Leedus, kuulsa Druskininkai kuurordi läheduses, on vabas õhus eksponeeritud unikaalne kollektsioon: 1989 – 1991 aastatel demonteeritud nõukogudeaegsed mälestusmärgid, mis on kokku toodud erinevatest Leedu linnadest ja küladest.
Selline kogus ühte ekspositsiooni kogutud ideoloogilise sisuga skulptuure on maailmas ainulaadne. See on Leedu monumentalistika mitme aastakümne pärand. Leedu rahva jaoks traagilise nõukogude perioodi ajal rahvale kaela määritud iidolid ja sümbolid avavad meie eest ajaloolise tõe nõukogude okupatsioonist Leedus.

3.Leedu rahvamuuseum
Aadress: Rumšiškės, Kaišiadorių raj.
Telefon: +370 34647392
e-mail: renginiai@llbm.lt
Koduleht: www.llbm.lt
Juurdepääs: Vilniuse-Kaunase maantee suunaga kaunase poole 80-s kilomeeter, suunaga Vilniuse poole 20-s kilomeeter.
Vabaõhumuuseumi territooriumi suurus on 175 ha, seal eksponeeritakse Leedu küladest ja linnakestest kokku toodud ehitisi ja tarbeesemeid. Need on pärit XVIII sajandi teisest – XX sajandi esimesest poolest ning on kindlasti vaatamist

4.Leedu Meremuuseum
Aadress: Smiltynės g. 3, Klaipėda
Telefon: +370 46492250
E-mail: ljm@muziejus.lt
Koduleht: www.muziejus.lt
Tegemist on ainulaadse merefauna ja –ajaloo kompleksiga, kus on olemas delfinaarium, akvaarium (33 akvaariumis võib vaadata Leedu mageveekalu, Läänemere kalaliike, troopilisi kalu ja elavaid koralle), vaatamist väärib rikkalik merekarpide ja korallide kogu, mereimetajad ja -linnud (avatud basseinides võib näha Läänemere hülgeid, merilõvisid ja pingviine). Muuseumis saab meresõidul tutvuda ajalooga ja vaadata etnograafilist kaluri majapidamist.

5.Ristimägi
Aadress: Vilniaus g. 213, Šiauliai
Telefon: + 370 41 523110
e-mail: tic@siauliai.lt
Koduleht: www.siauliai.lt/tic
Kirjalikes allikates mainitakse Ristimäge esimest korda XIX sajandi keskel. Arvatakse, et Domantai küla lähistele Jurgajcjai linnamäele kerkisid ristid peale tsaarivägede verist arveteõiendamist 1831 ja 1863 aastate rahvuslikes ülestõusudes osalejatega. Ristimäel on rohkesti ajaloolis-kultuurilisi objekte: puitsambad ornamentidega kaunistatud katuse või pühakojakesega, monumentaalsed ristid, skulptuurid. Objekt omandas ülemaailmse tähenduse peale selle külastamist Rooma paavsti Johann Pauluse poolt 1993. aastal. Sakraalne Mägi sai mitte ainult Leedu, vaid kogu maailma vaatamisväärtuseks. Katoliikluse ajaloo juubeliaastal 2000 püstitati Ristimäe kõrvale usukeskus – frantsiskaanlaste mungaklooster.

6.Sõjavangla
Aadress: Invalīdu iela 4, Liepāja
Telefon: +371 26369470
e-mail: info@karostascietums.lv
Koduleht: www.karostascietums.lv
Alates 1917. aastast oli see karmiks inimsaatuste murdmise ja vaba tahte lämmatamise paigaks. Ekskursioon vanglas ja muuseumis, etendus trellide taga ning ekstreemöö.
Hoone on ehitatud 1900. aastal ning oli kuni 1917. aastani sõjaväeteenistujate distsiplinaarkaristuste kandmise kohaks.
Muutus võim ja muutusid ka vangid – need olid revolutsionäärid, tsaariarmee madrused ja ohvitserid, saksa Wermachti desertöörid, Stalini režiimi vastased, Nõukogude ja Läti sõjaväe sõdurid ning teised seaduserikkujad.
Siin kohtab mitmeid seletamatuid nähtusi – sammude kaja, elektripirnide iseeneslikku väljakeerdumist, suletud vangikongide uste iseeneslikku avanemist… kuid kõige hirmutavam on kummituste liikumine vangla koridorides.

7.Rundale loss

8.Seikluspark Mežakaķis
Aadress: Senču iela 1, Sigulda
Telefon: +371 67976886
e-mail: info@kakiskalns.lv
Koduleht: www.mezakakis.lv
Seikluspargis “Mežakaķis” võib tegeleda sportlike tegevustega või sooritada „jalutuskäiku“ mööda puid. See on koht inimestele, kes eelistavad aktiivset eluviisi ning puhkust vabas looduses. Parki külastavad tihti nii pered kui ka töökollektiivid. Koolilapsed lülitavad selle rõõmuga kooliekskursioonide programmidesse. Park on rajatud Gaui oru metsasele mäenõlvale.
“Mežakaķis” on metsa rajatud takistusrada. Puudele on erinevatele kõrgustele kinnitatud väikesed platvormid, mille vahele on tõmmatud trossid, sillad, kiiged, köied, nöörredelid. Tavaliselt seatakse 40 – 60 takistust neljale erineva raskusastmega trassile. Takistusrajal liikumiseks varustatakse matkaja spetsiaalse turvavarustusega. Takistuste ületamise ajal peab inimene olema kindlasti kinnitatud ohutusnööri või rõnga külge. Peale sissepääsutasu maksmist on külastajal õigus kasutada kolme tunni jooksul kõiki takistusi ja takistusradasid.

9.Āraiši järveloss
Aadress: Āraiši, Drabešu pagasts, Cēsu rajons
Telefon: +371 64197288

Āraiši järve maalilise lahe saartel kerkib 9. sajandi asustuse – Āraiši järvelossi – rekonstruktsioon. Selle aluseks on arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud puuehitiste kompleksi jäänused, ning pikaajalise uurimistöö käigus tehtud järeldused viikingite ajastul elutsenud iidsete Läti hõimude elukommetest ning ehitustraditsioonidest. Sellel rekonstruktsioonil põhineb praegu vabaõhu ajaloomuuseum. Te saate näha seal keskaegse lossi varemeid, pronksi- ja kiviaja eluasemeid. Järvelossis toimuvad folklooriüritused, Mesilaste pidu, Viikingite päevad, teatraliseeritud ekskursioonid „Ajastute keerdkäigud Āraišis“ ning teised üritused.

Pildid ja muu reisikirjeldus tulekul jooksvalt (kui netti on)
NB! Kellel kogemusi sinna kanti reisimisega kommenteerige ja soovitage

Kuna 2006 sai reisitud Siberisse Ülem-Suetukki siis otsustasin ka teiega jagade lugu kuidas see eestlaste küla sinna tekkis.

Kõik sai siis alguse Mahtra sõjast 14. juunil 1858.
«Mahtra sõja sündmuste kohta on teada, et enne taplust toimus viimane suurem Mahtra talupoegade nõupidamine Tooma talu juures (rentnik Juhan Reinvart), kus otsustati mõisale vastu hakata ja end mitte peksta lasta. Otsustati ka naabervaldadest talupoegi appi kutsuda.
Reinvartid on ikka olnud ägeda loomu ja otseütlemisega ja küllap see põhustas ka juba varem tüli ja ütlemisi mõisavalitsejaga. Mõisast anti hiljem kohtule Juhan Reinvarti kohta ränk iseloomustus: «Juhan Reinvart on üleüldse kõlbmata inimene.» Eks kangekaelsust näitas seegi, et Juhan Reinvart julges Tallinna vanglas enne Mahtrasse peksmisele toomist keelduda pakutud armulauast.

Pärast 400 kepihoobist saadud peksuhaavade paranemist algas 1859. aasta kevadel ahelates vangiroodu jalgsi minek umbes 7000 km kaugusele Ida-Siberisse.» (Julia ja Regina Lelli raamatust «Mahtra Juhan»)

Juhan Reinwerti uueks kodupaigaks sai Ülem-Suetuki küla kaugel Siberimaal, Jenissei kubermangus Minusinski krais. Küla sai omale nime nii: Väljasaadetud vang rändas taigas ringi ja leidis mahajäetud lõkkeaseme, kus oli eelmisest lõkketegijast järel soe tukk. Soe tukk = Suetuki

Ülem – Suetukis oli 2 viljaladu, 5 veskit, 2 viinapoodi. 1887.a. alustati luterliku kiriku ehitamist. Raha ehitamiseks saadi Soomest ja Eestist Kirikut teenisid Soomest saadetud pastorid. Hr. Lindholm töötas pastorina ja arstiabi andjana 12,5 aastat Siberi elanikele.. Siberieestlaste elatusallikaks oli põllutöö. Valguses 1883.a. kirjutati “Saadetud asujatel ei ole siin kellegile kopikat maksta, ei maa ega metsa eest, iga kord ja igaüks võivad põldu harida nii palju kui jõuab. Tahab keegi omale puid raiuda, siis ei ole tal seks kellegi käest tarvis luba küsida, vaid võib iga puud keelmata raiuda.

1885.a ajalehes “Eesti Postimees” kiidetakse eesti põllumehi. “Mis üleüldse põlluharimisse puutub, siis oskavad ka meie siinsed mehed kaunis heaste põldu harida, paremini kui venelased. Venelased on pehme, hea loomuga, mispärast eestlased nendega kaunis sõpruses elavad…” Põllutöö on Ülem – Suetukis palju kergem kui kodumaal, sest sõnniku vedu siin ei ole ,see viiakse kõlbmatuna metsa. või põletatakse kuivatatult sääskede tõrjeks. Põllumehed saavad raha vilja müügist. Lina kasvatati , sest lina kolkimine andis talveks tööd. Jenissei jõge pidi inglise laevad viisid kauba otse Inglismaale.Jenissei jõgi on 3500 km pikk ja laevatatav Krasnojarskini. Peetakse lehmi, lambaid ja sigu. Loomad olid talvel õues, sest laudad puudusid, neid asendasid katusealused. “Siin ei ole keegi kaevu kaevanud, vaid tarvitatakse jõe vett, kus külainimesed ka pesu on pesnud ja säält omajagu virtsa üles võtnud” (Postimees 1899).

Siberi eestlastel on palju loomade kasvatamisega seotud uskumusi. Need on seotud loomade ostmisega,..karjalaskmisega, suhteliselt palju on kardetud.. piimanõidust ja tihti on otsitud abi paha silma vastu. Külas õitses ebausk inimeste ravitsemisel, sest arstiabi oli kaugel linnas ja kallis. Üheks siberieestlaste elatusallikaks oli tökati ajamine (Postimees 1899) “Eesti asujad ajavad kasekoorest tökatit, millega hääd raha teenivad. Nüüd on metsad vähenenud, sellega ühes ka tökati ajamine, kümmekond aastat tagasi aga on see tööharu eestlastele suuremaks rahaallikaks olnud. Tökati ajamist nimetatakse kohalikus murdes “tökatis istuma”, sest tegijal polnud seejuures muud teha kui istuda.” Murrangulisteks aastateks said siberieestlaste elus 1899 – 1900, mil otsustati kurjategijaid Siberisse mitte enam saata.

Siin siis ka album minu reisist.

[View with PicLens]

Kirjutan teile siis oma vahvatest suvistest reisiplaanidest
Kuupäevad: 30 juuni-8 juuli
Inimesi: 7
Transport: Dodge Grand Caravan
Teekond:Tallinn-Harstad
Pikkus:3000km

15 maiks (transpordiraha koos ja laevapiletid ostetud)
29 Juuni asjade pakkimine autosse
30 Juuni väljasõit Tallinnast (kohtume sadamas kell 17.00)
31 Juuni saabumine Harstadi (pealelõunal)
1-6 Juuli (Tutvumine vaatamisväärsustega, kalapüük, pidu)
6 juuli lahkumine Harstadist.
7 juuli peatus Oulus (ööbime seal grillime ja tsillime)
8 Juuli 21.30 laev Helsingist
8 Juuli saabumine Tallinna (kell 23.55)

Pildid ja muu reisikirjeldus tulekul jooksvalt (kui netti on)
NB! Kellel kogemusi sinna kanti reisimisega kommenteerige ja soovitage