pri.ee VABAKS!!!
.pri.ee priiks!
Sööda kalu ka :)
Blog.tr.ee
blog.tr.ee
Who's Online
  • 0 Members.
  • 5 Guests.

Archive for the ‘Stuff’ Category

Merry fcuking christmas.

Kolmapäev, detsember 23rd, 2009

Rudolph the Deep Throat Reindeer MP3
Christmas Without Weed MP3

Õpime jõululaule.

Esmaspäev, detsember 21st, 2009

Well it’s christmas time again
I’ve been calling all my friends
Well there ain’t no weed to buy
So I won’t be getting high

Then I called my old friend Mike
And he asked me what I like
I’d like to find some christmas pot
I enjoy smokin a lot
And this town still running dry

Christmas without weed
Like a forest without trees
Like a song without an end
A rider with no pants
Won’t someone help me please

Now the snowflakes start to fall
I still can’t find no weed at all
Not a nickle or a dime
I’m running low on time
And I’m starting to withdraw

Santa won’t you bring to me
A big old sack of weed
I’ll be good next year I swear
I’m pulling out my hair
I’m even on my knees

Christmas without weed
Doesn’t sound much fun to me
A truck stuck in the mud
Won’t someone help me please

I’m pulling out my hair
Santa don’t you care
Oh please send some pot to me

Mis TEGELIKULT juhtus Itaalias!!!

Kolmapäev, detsember 16th, 2009

vandenõu

20 huvitavat fakti lumest

Esmaspäev, detsember 14th, 2009

Lumi on mineraal, sarnaselt soolale ja teemanditele. Lumi koosneb väikestest ilusatest heksagonaalsetest jääkristallidest.

Aga lumehelbed enamasti siiski ei ole sellised ilusad korrapärased moodustised, mille sarnaseid lapsed lasteaias välja lõikavad. Paljud kristallid on üksteise külge kleepunud ning reaalne lumehelves on enamasti kaugel täiuslikust kujust, kirjutas Discover Magazine.

Nii, nagu pole olemas kahte samasugust inimest, pole ka samasuguseid lumehelbeid. See on siiski tõsi vaid teatud mööndustega. Lumehelbed kasvavad ühe skeemi järgi – neil on täpselt samasugune kristallstruktuur ning väga paljud neist on üksteisele ülimalt sarnased.

Lume- ehk jääkristall võib olla oma paksusest kuni 50 korda laiem. Laboris saab küll kasvatada mitme sentimeetri paksusi jääkristalle, kuid looduslikud kristallid on enamasti palju õhemad kui paberileht.

Iga lumekristalli keskel on väike tolmuterake. Vihmapiiskadel ning jääkristallidel on selliseid tolmuteri vaja, sest muidu ei saaks nad millegi peale kasvama hakata.

Kondensatsioonituumakesteks nimetatavad osakesed võivad olla pärit vulkaanist või ka näiteks tehasekorstnast.

Kristalli kasvades mõjutavad tema kuju peamiselt niiskus, temperatuur ja tuul. Põhimõtteliselt on iga kristalli kuju järgi võimalik öelda, mis tingimustes ta kasvas.

Värskelt sadanud kohev lumi koosneb 90 kuni 95 protsendi ulatuses õhust. Seetõttu on värske lumi väga kerge ning hea soojaisolaator.

Lumetorm ja äike on asjad, mis ei käi justkui kokku. Kuid tegelikult see päris nii ei ole – teadlaste arvates tekib elektrilaeng pilvedes sageli just seal olevate jääkristallide üksteise vastu põrkumisest.

Guinnessi rekorditeraamatu andmetel on suurim mahasadanud lumehelves 37 sentimeetrise läbimõõduga. See leiti 1887. aastal USAs Montana osariigis Fort Keogh’is.

Enamasti on lumi valget värvi, kuid vahest sajab taevast ka kollast, punast või musta lund. Selle põhjuseks on enamasti tööstussaaste, õietolm või vetikad.

Vana matkatarkus ütleb, et kollast lund ei maksa süüa, kuid sama on lugu ka punase lumega. Arbuusilumeks nimetatud lumi lõhnab tõepoolest arbuusi sarnaselt, kuid saab oma värvi lumes elavailt vetikailt. Lumi maitseb hästi, kuid selle mõju on võrreldav purgeeniga.

Talisport muutub aasta-aastalt populaarsemaks. Seda eriti mägistes piirkondades, kus on ka suurem oht laviini alla jääda. USAs tehtud statistika näitab, et laviiniohvrite arv on viimase viiekümne aastaga drastiliselt tõusnud. Eelmisel kümnendil kaotas laviinide tõttu USAs elu 270 inimest.

Laviinid on ohtlikud, kuid selle pärast ei pea siiski veel sosistama. Linnalegend räägib, et karjumine, hüüdmine ja joodeldamine võivad laviini esile kutsuda, kuid tegelikult on selleks siiski natuke rohkem vaja. Laviin esineb kumeratel mäenõlvadel ning seda soodustavateks asjaoludeks on sula ja paks lumikate.

USA üks lumerohkemaid piirkondi on Alaskas asuv Valdez, kuhu langeb keskmiselt üle kaheksa meetri lund aastas. Iroonilisel kombel sattus see valge piirkond ühe ajaloo suurima naftareostuse küüsi – 1989. aastal jooksis naftatankerilt Exxon Valdez merre kümneid miljoneid liitreid naftat. Tegemist on ühe 20. sajandi suurima inimtekkelise loodusõnnetusega.

Sellegipoolest kaob lumi Valdezis suveks. Nii ei ole see aga poolustel. Lõunapoolus pole püsivalt kaetud mitte ainult lume, vaid ka mitme kilomeetri paksuse jääkilbiga. Erinevalt Valdezist sajab seal aga lund väga vähe. Niiskusallikas ehk meri on kaugel, mistõttu on maapinnal olev lumi pinnatuisuga korduvalt ühest kohast teise lükatud.

Kõva ja tasane Antarktika lumepind peegeldab väga hästi helilaineid. Lõunamandril tööd teinud teadlased väidavad, et mõnikord võib inimese hääli kuulda lausa mitme kilomeetri kauguselt.

Ilmselt oled kuulnud legendi inuiitidest, kellel on lume kohta olemas sadu erinevaid sõnu. Seda juttu ei maksa väga tõsiselt võtta. Esiteks ei ole inuiitidel ehk eskimotel ühte keelt, vaid palju erinevaid murdeid ja seega ka sõnu, mida lume kohta kasutada. Eskimo murre yupik sisaldab answers.comi andmeil 24 erinevat sõna külmunud vee tähistamiseks. Tõenäoliselt on eesti keeles võimalik vähemalt sama palju vasteid välja mõtelda. Näiteks härmatis, jäide, jää, lumi, firn, räitsak, lumehelbed, lumekruubid, sõmerlumi, lobjakas, tuisk, sulalumi, tuhklumi, lörts, rahe, liustik, jäämägi, merejää, rüsijää, jääpurikas. Ilmselt on lugejail võimalik seda nimekirja lihtsasti pikendada.

Wilson Bentley hobiks oli lumehelveste pildistamine. Elu jooksul tegi ta jääkristallidest mikroskoobi külge ühendatud fotoaparaadiga tuhandeid fotosid. See harrastus tegi ta tuntuks ning teda hakati nimetama Wilson „Lumehelves” Bentley. Esimesed fotod lumehelvestest tegi ta 1885. aastal.

Liiga palju lund võib inimese hulluks ajada. Pibloktaq on Arktikas elavatel inimestel mõnikord esinev hüsteeriahoog, mille sümptomiteks on samade sõnade mõttetu korrutamine või näiteks alasti mööda lund ringi jooksmine. Ei tea, kas eestlastel esinev saunast lumme või jääauku hüppamine käib sama sündroomi alla.

Maa on teadlaste arvates samuti kunagi olnud hiiglaslik lumepall. Lumepall-Maa on hüpotees, mille kohaselt oli umbes 600 miljoni aasta eest esinenud jääaeg niivõrd ulatuslik, et pea kogu Maa oli lume ja jääga kaetud.

Allikas : Novaator

Kõndiv laud rockib.

Reede, detsember 11th, 2009

Live at Design Miami: Wouter Scheublin’s Walking Table from Jacob Slevin on Vimeo.

Maailma kuulus “Amazing Race” Eestis (Videod)

Teisipäev, november 17th, 2009




Kust on pärit ebausklik hirm 13. reede ees

Reede, november 13th, 2009

Skeptikute arvates on tegu kaasaegse fenomeniga, millel pole midagi ühist ammuste tavade või kultuuritraditsiooniga.

Peamiselt kristlikes maades on nii numbril kolmeteist kui reedel halb maine. Arvatakse, et üheks põhjuseks on Jeesuse ristilöömine reedel, sest Vanas-Roomas hukati kurjategijaid sel nädalapäeval. Kristuse hukkamisele eelnenud pühal õhtusöömaajal osales 13 jüngrit, kellest üks, Juudas, Jeesuse reetis.

Eesti folkloristi Mare Kõiva andmetel kinnistus kolmeteistkümnendale kuupäevale sattunud reedega seotud hirm Eestis XIX sajandi keskel, kui maarahva seas levisid nn. taevakirjad: “Umbes 1840. aastate paiku levis Baltikumis sakslaste kaudu esimene teadaolev taevakiri. See oli käsikirjaline üllitis, mida anti edasi käest kätte ja mis ümberkirjutatuna tallele pandi, et kaitsta ennast ja oma kodu õnnetuste eest ning kus olid muuhulgas kirjas aasta kõige õnnetumad päevad, nende seas ka reede ja kolmteist. Arvata võib, et kartust kolmeteistkümnenda ja reede ees võimendas just see kiri.”

Mare Kõiva sõnul aitas esimese kirja levikule kaasa Otto Wilhelm Masing, kes selle oma Maarahva Nädalalehes täies pikkuses avaldas. Kuigi Masing hoiatas lugejaid, et tegu on ebausuga, õhutas mitmesuguseid salateadusi sisaldava kirja avaldamine eestlaste uudishimu sellesama ebausu vastu.

Mõnede ajaloolaste arvates muutus kolmeteistkümnes ja reede kristlaste seas halvaendeliseks templirüütlite ordu hävitamisega neljateistkümnenda sajandi alguses, kui Prantsusmaad valitses kuningas Philip IV, hüüdnimega Ilus.

1306. aastal naasid ristisõjast enneolematute rikkustega Templirüütlid. Nähes nende Pühalt Maalt kaasatoodud kulda ja kalliskive tekkis Philipil kuri plaan templirüütlite varandus omale saada. Ta saatis 1307. aasta septembris kõikidele oma vasallidele pitseeritud kirja, mille nood tohtisid avada 12. oktoobril. Kirjas süüdistati templirüütleid jumalateotuses ja nõidumises ning anti kuninga nimel korraldus nad vahistada.

Kõik Prantsusmaal elanud templirüütlid võeti kinni järgmisel päeval reedel 13. oktoobril. Nende poolteist sajandit tegutsenud ordu saadeti laiali ning rüütlite hiigelvarandus läks kuningale.

Saksa folkloristi Günther Hirschfelderi sõnul ei saa keskaegset sündmust kaasaegse ebausuga seostada. Põhjuseks see, et keskajal käis ajaarvamine teistmoodi.

Kasutati küll nädalapäevi ja pühakutega seotud päevi, ütles Hirschfelder, kuid neid ei seostatud iial numbrilise kuupäevaga: “Viis, kuidas me seda praegu teeme, seostades nädalapäeva kindla kuupäeva ja numbriga, sai alguse XIX sajandi alul või pärast Prantsuse revolutsiooni, kuid varem sellist ajaarvamist ei olnud. Numbrilise kuupäeva mingile konkreetsele sündmusele on pannud hilisemad ajaloouurijad.”

Hirschfelder lisas, et kaasaegsel ebausul ei pruugi olla midagi pistmist ajaloopärimuse, muistse folkloori või kultuuritraditsiooniga. Tema sõnul näitab hiljutine uurimus, et hirm kolmeteistkümnendale kuupäevale sattunud reede ees on pärit selle sajandi kolmekümnendate aastate USAst, kust see levis pärast Teist Maailmasõda Euroopasse.

Saksa folklorist arvates on ebausu levikule aidanud kaasa ajakirjandus, seostades kolmeteistkümnendat reedet näiteks börsikrahhi, laevahuku või mõne suure ja laia tähelepanu pälvinud õnnetusega.

Allikas :www.epl.ee

Elu tõde

Reede, november 6th, 2009

hbp28BE tmp

Google Translate ja laste laulud.

Esmaspäev, oktoober 19th, 2009

6819_309065890155_504545155_9387587_5874509_n

WC sisekorra eeskirjad

Neljapäev, oktoober 15th, 2009

SIIN:
• Viibitakse üksinda;
• Tegutsetakse läbimõeldult;
• Ei häälitseta võikalt ega naerda valjult, misjärel ei peeretata nii, et ära tahab lämmatada;
• Ei oodata pükste langemist lubavat signaali;

KEELATUD ON:
• Kasutatud pabeririba rulli tagasi kerimine;
• WC kinni hoidmine- ühes võetud kirjanduse lugemise tõttu kohapeal;
• Seinte kuritahtlik määrimine;
• Prill-laua kaasaviimine;
• Mitteettenähtud toimingute sooritamine;
• Ukse taga järjekorras seisjate üle (lolli) nalja heitmine;

Eeskirju järgides kindlustate endile mõnusa äraolemise igas ootamatus olukorras (kõhulahtisus, gaaside vali väljutamine jms.).

JÕUDU TÖÖLE JA MEELDEJÄÄVAID HETKI MEIE WC-S!!!

http://www.triinubaar.ee/eeskirjad.html