29.08.2009 kavandatud üritused jäävad ära.
Muuhulgas on põhjuseks endiselt nigelad müügitulemused, mis tingitud täna majanduses toimuvast ning publiku ettevaatlikusest. Paraku plaanitud tasemel üritust ei ole võimalik tänastes tingimustes läbi viia.
Info piletite tagasiostu ning muude küsimuste osas avaldatakse ürituse kodulehel hiljemalt 28.08.2009

www.fmx.ee

Baltic Chain Run 2009 on Eesti, Läti ja Leedu mootorratturite ühine sõiduüritus, millega tähistatakse Balti Keti 20. Aastapäeva.

Sõidust on oodatud osa võtma kõik mootorratturid. Sõidumarsruut kulgeb mööda kunagist Balti Keti teekonda.

22. augusti hommikul kell 9.00 kogunevad mootorratturid Tallinnasse Toompeale. Toimub pidulik avatseremoonia, mille käigus astuvad üles Eesti tipp-poliitikud.

Kell  9.45 alustab sõitu juhtkolonn, mis koosneb Eesti, Läti ja Leedu mootorratta klubide esindajatest. Riigikogu esimees pr. Ene Ergma annab juhtkolonnile teekonnale kaasa Pika Hermanni tornis lehvinud riigilipu.

Peale juhtkolonni teelesaatmist on avatud trass kõigile üritusel osalejatele. Samaaegselt alustavad sõitu Leedu mootorratturid Vilniusest, Gediminase väljakult. Läti ratturitega kohtutakse riigi piiridel, ühiselt sõidetakse Siguldasse.

Lisaks Toompeale saab sõiduga liituda Käru ja Lilli liitumispunktides (vt kava ja kaarti).

Kohtumispaigas Siguldas on ette valmistatud suur kogunemisala: telklaager, valvega tsikliparkla, toitlustus, kontsertplats ja kõik muu sinna juurde kuuluv.

Baltic Chain Run 2009 lõpeb suurejoonelise rockkontserdiga, kus esinevad kolme riigi artistid. Lavale pannakse kaasa toodud riigilipud, toimub ühislaulmine.

Tagasiteel, 23.augustil on kõik mootorratturid oodatud osa võtma Läti piiril, Lilli küla lähistel Karski ja Naukseni valla poolt korraldatavast Balti Keti 20. aastapäeva tähistamisest.

Baltic Chain Run 2009 ürituse raames on võimalik soetada ürituse sümboolikaga T-särk, millest saadav tulu annetatakse Riikliku järjepidevuse kandjate mälestusmärgi MURTUD MÜÜR loomise fondi.

Baltic Chain Run 2009 idee kirjeldust loe siit.

Robbie Maddison hüppas 13. juulil kohaliku aja järgi kell 2:55 öösel üle Londonit läbiva Thames’i jõe, kasutades selleks ära ülestõstetud sillapooltega Tower Bridge’i.

Eestis on palju entusiaste, kes enda koduhoovi kogunud päris muljetavaldava kollektsiooni nõukaaegseid masinaid motikatest soomukiteni. Nüüd on need masinad üheks suurejooneliseks näituseks Rotermanni kvartali võimsas elevaatorihoones kokku kogutud.

Poistel (Erki Laur, Kristjan Luts, Tanel Soosaar ja Meelis Tammemägi) on pikemas perspektiivis kavas luua aastaringselt avatud tehnikamuuseum asukohaga Tallinna kesklinnas, hooajaline näitus Rotermanni kvartalis on vaid esimeseks sammuks sel teel.

Tehnikanäituse väljapanekus on esikohal nõukogude ajal tsiviilkasutuses olnud mootorrattad ja sõiduautod, kuid välja on pandud ka militaarsed sõiduvahendid ja veesõidukid. Linnalahingu simulatsioonis on soomukid BTR ja BRDM, samuti Nõukogude sõjaväe veoautod GAZ 65 ja ZIL 157 ning maastikuauto UAZ erinevad modifikatsioonid. Lisaks turgutab nostalgiasoont nõukogudeaegne taksopeatus, kus pargivad Volga-taksod ja bensiinijaam miilitsa „sidruniga”. Janu aitab kustutada kollane kaljavaat, kust on võimalik ka lahtist kalja osta.

Esemelist väljapanekut toetab videoprogramm. Ning mis kõige põnevam – osa eksponaate on mõeldud ka lähemalt uurimiseks, külastajatel on lubatud sisse istuda või kapotikaane alust lähemalt uurida. Nii on taas võimalik katsetada müsteeriumit – kuidas ikkagi mahtus Zaporožetsisse 5-liikmeline perekond koos seenekorvide ja Pontuga. Lisaks on võimalik tellida ringkäik asjatundliku giidi juhtimisel või istuda Volga-taksosse ja teha üks tiir linnas.

Kuidas näitusepaik üles leida?

Tehnikanäitus asub Hobujaama tänavale seinaks olevas Rotermanni elevaatorihoones sissepääsuga Ahtri tänavalt. Koos ülevaatega nõukaaegsest tehnikamaailmast saab külastaja ka erakordse arhitektuurielamuse, sest arhitektuurimälestisena hoitav elevaatorihoone on Eesti tööstusarhitektuuri üks silmapaistvamaid, huvitavamaid ja väärtuslikumaid esindajaid.

Rotermanni tööstuskvartali kõige suurejoonelisema hoone ehituslugu algas 1900. aastal, 1904. a. sai elevaator kõrgust juurde (arhitekt: E. L. Christoph) ning 1930. a. ehitati viljaelevaator põhjalikult ümber. 1930. aasta viljaelevaatori eksterjöör on säilinud suuremalt jaolt muutumatul kujul käesoleva ajani. Elevaatorihoone kõrgus 24 m on ka Rotermanni kvartali uusehitiste kõrguspiiranguks.
Nõukogude tehnika näitus Rotermannis on avatud 15. septembrini kell 9.30 kuni 21.00. Pileti hind 75 krooni, allameetrimehed tasuta.

Allikas: Forte

Siit on meie driftijatel palju õppida

Järgmisel laupäeval Tallinna lauluväljakul toimuma pidanud ekstreemne freestyle motokrossi show – Casino Grand Prix FMX 2009 lükkub kesise piletieelmüügi tõttu augustikuusse.
FMX show tõstetakse kokku 30. augustil Ülemiste Keskuse parklas toimuva üritusega Tallinn Drift 2009, teatas FMX ja Tallinn Drift 2009 peakorraldaja Toomas Villo.

«Ürituste kokkutõstmise põhjuseks on publiku oodatust väiksem huvi piletite eelmüügi vastu, mis tähendab sellise suurürituse puhul tänases majandusolukorras väga suurt riski,» selgitas ta.

Villo sõnul saab kahe ürituse kokku viimisel riske hajutada ning pakkuda publikule mitmekesisemat ja meeldejäävamat programmi.

Villo sõnul kehtivad kõik FMX show piletid ja kutsed 30. augustil toimuval Tallinn Drift 2009 üritusel. Kui FMX üritusele pileti ostnud isikule mingil põhjusel 30. august ei sobi, siis soovi korral ostetakse ta pääs tagasi.

Pääsmete tagasiostmise kord tehakse teatavaks reedel 5. juunil ning vastav info avaldatakse www.fmx.ee ja www.piletilevi.ee kodulehekülgedel.
Allikas:www.postimees.ee

Veemotosportlasena viivad Ahto Aaslav-Kaasiku mõtted ikka vee ja moto ja spordi juurde. Mees ehitab süsinikkiust kiireid paate, mis tekitavad sõitjatel sõltuvust.

Müüa siis valge 4 ukseline mahtuniversaal, 7 istekohta, 3.0l bensiinimootor võimsusega 109kW (148hp), automaat käigukast, esivedu.

Läbisõidunäidik 180 000 km. Esmane registreerimine 09/1999.
Varustustase: konditsioneer, valuveljed, roolivõim, standard vedrustus, suverehvid
Salong: tekstiilsisu, mehhaaniliselt reguleeritav rool, mehhaaniliselt reguleeritavad istmed, käetugi (ees ja taga), toonitud klaasid
Mugavusvarustus: kesklukk, el. aknad, elektripeeglid, cd mängija, mp3, puldist avatav pagasiluuk katusereelingud
Turvavarustus: turvapadjad, mägipidur

Müüa (28 000 eek) või VAHETADA suurema Kaubiku /Bussiga oodatud kõik pakkumised.

Kuulutus

Asukoht: Tallinn, Eesti
Telefon 5240914
iceman@iceman.pri.ee

Lisaks Mäo ümbersõidu ehitamisele planeerivad kohalikud aktiivsed motosportlased uue maanteeristkohta atraktiivset spordihalli, kus saab aasta läbi motokrossi harrastada. Ja mitte ainult.

Motohalli rajajaks on MTÜ Roosna-Alliku Motoklubi ja kompleksi on projekteerinud Margit Vaher Krive Ehitusest. Hoone üldpind on väikeste püsikulude eesmärgil 3800 m² millest 3000 m² oleks kasutatav lisaks motokrossirajale ka hobustele maneeziks või teiste ürituste tarbeks. Hoone ümber on 7000 m² asfalteeritud parklapinda, mis peaks suuremate ürituste puhul parkimisprobleemid likvideerima.

Halli käigushoidmisega on ametis 6 inimest. Võistluste läbiviimisel on haaratud suurem hulk inimesi. Eesti kõiki motokrosse teenindavad Järvamaa inimesed nii juhib kohtunike-ajavõtu brigaadi Türi AMK juht Heino Aavasalu, kes on ka Eesti motokrossi alaliidu juht.
Mäo Halli meeskonda on haaratud ka parim spordivõistluste turustaja ja Kuma raadio juht Ervin Runnel.

Hall on projekteeritud asukohale sobivalt nii seest kui väljast atraktiivseks. Sarnaselt Paide uuele spordisaalile paistab tegevus läbi suurte klaasseinte maanteele kätte ning pimedas on see eriti efektiivne, kui eredas saalis krossitsiklid või hobused hüppavad.

Sisekujunduses avaldab muljet suur ovaal, mille ümber publik kahel korrusel nagu tsirkuses istub. Kokku sisaldab rajatav hall 1100 tribüünikohta. Ovaali tagaosa seina kasutavad krossiratturid kuni 5 m kõrguseni sõidurajana. Vanemad inimesed mäletavad seinal sõitmist tünnissõiduna, mida rändtsirkus kunagi näitamas käis. Nüüd saab näha seinalsõitu võimsate ratastega suurtel kiirustel. Raja pinnas valmistatakse spetsiaalse savi ja liiva segamise teel ning sobib nii krossiraja elementide tegemiseks, kui ka teistele spordialadele nagu näiteks ratsutamine, jalgrattakross, automudelism ja eraldi liiva juurde lisamisega lausa rannavolle platsiks. Krossirajal saab olema kaks pikkust: 200 meetrisel ringil saab harjutada a’la söerajasõitu ning kaks korda pikemal siis juba tavalist krossi.

Peamistesteks saali kasutajateks oleksid siiski motokrossi harrastajad, kuid seda saaks kasutada mitmeid moodi. “Põhiliseks sihtgrupiks on krossisõitjad, aga kompleks on ka rentimiseks teistele spordialadele, kellele maneez suure parklaga võib sobilik olla,” selgitab projektimeeskonna eestvedaja, Roosna-Alliku Motoklubi juht ning pikaegne Eesti ja Järvamaa auto-motospordi toetaja, Lembit Nõlvak. “Hall on mõeldud rentimiseks kõigile, kes tahaksid Eesti keskel odavat ja tuntud maneezi võistluste läbiviimiseks ja kuhu tuleks ka publikut. Hallis on ka televisiooniülekande valgusvõimsuse vajadusega arvestatud, et võistlused saaksid üles võetud. Kesksuvel saab siin parklas organiseerida messe, tivoleid ja tsirkuseid ning maja enda administratiivsete võimalustega neid toetada.”

Turustamise ja äramajandamise seisukohast on halli asukohal oluline osa, sest see asub Eesti keskel kuhu on igast riigi otsast suhteliselt mõistlik maa sõita. Lisaks sellele asub hall Tallinna-Tartu ja Pärnu-Rakvere teede ristumiskohas, mis on jällegi turustamise seisukohast oluline, et asukoht oleks inimese geograafilises mälupildis. Kompleksile aitas asukohta leida Mäo Investi juhatus, eesotsas Toomas Agasillaga. Halli lähedusse on Paide vald kavandanud bussiterminali, kaubanduskeskuse ja MiniEesti.

Nõlvaku sõnul peaks uus hall end ise ära majandama. “On oluline, et hall ei vaja jätkusuutlikuks majandamiseks rahalist tuge. Võimlad, spordi-, jäähallid ja kõik teised spordiobjektid ei tule toetuseta toime. Meie konseptsioon näeb ette, et Eesti ja naaberriikide motospordi harrastajad ja piletiga võistluste külastajad katavad halli ülalpidamiskulud,” selgitas Nõlvak. “Hall on igapäevaselt avatud treenimiseks noortele ja harrastuskrossimeestele. Just suur harrastajate hulk nii Eestis kui naabrite juures on põhiline sihtgrupp. Eelmisel aastal väljastati Eestis üle 1000 mootorrattaspordi litsentsi ning pea samapalju on litsentsita harrastussõitjaid. Soomes aga kordades rohkem. Sakus osales eelmise aasta varakevadisel võidusõidul 160 Soome krossisõitjat. Tallinna sadamast on Mäosse tunnike autosõitu, mis on atraktiivne ka meie põhjanaabritele. Mäo kompleks kujuneb oluliseks sporditurismi objektiks, mis on ka Järvamaale oluline, et naaberriikide krossisõitjaid ja sportlasi, keda toita ja majutada oleks pidevalt, mitte vaid suvel ja nädalalõppudel.”

“Korra nädalas korraldame bussitäie noori huvilisi sõitma ka Tallinnast. Teismelised saavad omavahel mõõtu võtta rendi ATV-del,” rõhutas Nõlvak ka noorte osatähtsust. “Kui Juss Laansoo 10 aastase poisina isaga Roosna-Allikul staadionikrossi laadsel rajal treenimas käis ei osatud sisetingimustes treenimisest unistadagi. Nüüd saavad noortel olema igatahes suurepärased võimalused.”
Sama rõhutas ka Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni peasekretär Veiko Biene: “Selline kohalike entusiastide initsiatiiv on väga positiivne ja projekt hea. Aastaringne treeningbaas aitaks meie noortel pidevalt treenida ja see annab lootust, et Eesti motokrossil säiliks selline maailmatase, kus praegu ollakse.”
Üks halli ehitamise nõustajaid Ameerikas ilma teinud Juss Laansoo rõhutab samuti noorte osatähtsust. “Sellist halli on Eestisse kindlasti vaja ja seda just eriti noortele, sest aastaringne harjutamine on kõige efektiivsem moodus tippu jõuda. Hallis saab erinevaid kurvitehnikaid harjutada ning kuna rada ehitatakse pidevalt ümber, siis on seal ka huvitav sõita. Lisaks saavad kõik huvilised seal krossisõiduga tutvuda ja noori motospordi juurde tuua, et nad niisama tänavatel aega surnuks ei lööks. Samas on see hea koht ka nende sõitjate jaoks, kes jäävad vanuselt ja oskustelt noorte ja meie tippude vahele. Miks sõita kalli raha eest kaugele sooja harjutama varakevadel, kui meil siin soe saal olemas, kus saab sõita nii kuis jaksad,” rääkis krossimees. “Viimased aastad on selgelt näidanud, et sajad soomlased otsivad samuti külmaks hooajaks pidevalt sooje harjutustingimusi ja meil oleks lahendus olemas. Kuna koht on logistiliselt lisaks Eesti keskel olemisele ka Paidele lähedal, siis on ka arstiabi vajaduse korral kohe võtta.”

Motohalli valmimisaeg oleks 2010. Projekti kogumaksumus on 38 miljonit krooni. Ehitusabi taodeldakse Euroopa abiprogrammist Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu ning mahukat taotlusdokumenti aitas koostada Järvamaa Arendus Keskus. Nõlvaku sõnul sujus koostöö edukalt ja ta on tulemusega rahul: “Selles asutuses töötavad kompetentsed ja misjooniga inimesed. Võtavad teha vaid neid projekte, mille edusse nad ka ise usuvad. Koostöös tekkis respekt nende inimeste vastu.”

Lähinädalatel selgub otsus abitaotlusele.

www.motorsport.ee