Võrreldes kunagi Arne poolt pakutud veebilehe väärtuse kalkulaatorit ja täna Mikk Putke poolt postitatud kalkulaatorit olid hinnad väga erinevad, kuigi mulle meeldis see viimane rohkem

Aarne poolt pakutud hindaja

Miku poolt pakutud

Müüdud

USAs asuv organisatsioon Freedom House paigutas Eesti värskes uuringus internetivabaduselt kõige vabamate riikide hulka.

Freedom House uuris internetivabaduse olukorda 15 riigis. Organisatsioon võttis tähelepanu alla juurdepääsu internetile, internetipiirangud ning internetikasutajate õiguste rikkumised.

15 uuritud riigi seast pälvis kõrge internetivabadusega riigi tiitli vaid neli – Eesti, Brasiilia, Suurbritannia ja Lõuna-Aafrika vabariik. Egiptus, India, Gruusia, Keenia, Malaisia, Venemaa ja Türgi on Freedom House’i hinnangul osalise internetivabadusega riigid. Iraan, Hiina, Kuuba ja Tuneesia paigutusid mittevabade riikide hulka.

Raporti Eestit puudutavast osast võib lugeda, et esimene internetiühendus avati siin 1992. aastal ning alates sellest ajast on Eestist kujunenud üks enim internetti kasutavaid riike maailmas. Freedom House hinnangul on Eestis olemas konkurents internetiühenduste pakkumisel, mis on aidanud interneti arengule palju kaasa.

Freedom House märkis, et Eestis on internetile kehtestatud piirangud üks väiksemaid maailmas ja tsensuur puudub täielikult. Ainsa piiranguna on organisatsioon ära toonud isikuandmete kaitse seaduse. Raportist selgub, et Eestis ei ole esinenud rünnakuid internetiväljaannete ajakirjanike vastu.

Samas märkis ühendus, et internetikommentaarid ületavad Eestis mõnikord hea maitse piiri, samuti on esinenud seksuaalset ahistamist võrgu kaudu ja küberhuligaanitsemist.

Freedom House meenutas raportis ka 2007. aasta kevadel Eestit tabanud küberrünnakuid. Uuringut kommenteerides tähendas Freedom House, et ohud internetivabadusele on maailmas kasvamas ning üha rohkem riike rakendab interneti vabale kasutamisele piiranguid. Organisatsiooni andmetel on interneti kasutamise vabaduse olukord kõige hullem just autoritaarsetes riikides.

IBM Eesti OÜ tegevjuht Valdo Randpere Freedom House’i uuringut üleliia ei tähtsustaks, sest seal on võrreldud vaid 15 erinevat riiki. Samas rõhutas ta, et Eesti on tema teada ilma taolise uuringu tulemustetagi üks suurema internetivabadusega riike maailmas.

Randpere on varem avalikkuse ees esinenud üsna kriitiliste sõnavõttudega teemal, mis puudutab kohalikes internetisaitides vohavat sõimu ja roppusi. Siiski ei leia ta, et Eesti peaks seetõttu internetivabadust kardinaalselt piirama asuma. Palju olulisem on Randpere kinnitusel ära defineerida vastutuse pool.

„Praegu on olukord selline, et saidi omanikud peaaegu ei vastuta oma lehekülgedel avaldatud kommentaaride eest, sest selle sisu tekitab rahvas. Taolist vastutust pole lihtne sisse viia, sest see on keeruline ja kallis. Ma ei pürgi tsensuuri järele, aga olen täiesti kindel, et need asjad loksuvad paika. Meie põhiõiguste ja –vabaduste hulka
ei saa kuuluda internetisaitidel toimuv sõimamine ja kiusamine.”

Tema sõnul peavad näiteks Rootsis lugejad mitmete ajalehtede netiversioonide
kommenteerimiseks näitama oma identiteeti, mistõttu on internetisaitidel ilmuvad kommentaarid viisakad ja vaoshoitud.

Delfi/Arvutimaailm

Uus tehnikaime – elektrooniline õpilaspilet, millega saab tasuda koolilõuna eest või avada uksi –, võib vähendada ka laste koolist puudumisi.

Peagi saab üha rohkem pealinna õpilasi taskusse imelise elektroonilise õpilaspileti, mis avab koolihoone välisukse ja fikseerib saabumise ja lahkumise aja. Õpetajatel ja vanematelgi on nii parem ülevaade laste kooli jõudmisest ja sealt lahkumisest. Õpilaspiletiga saab laenutada raamatukogust kohustuslikku või ajaviitekirjandust, teha koopiaid, registreerida oma sööklaskäik ja tasuda koolilõuna eest, ka avab see õpilase isikliku koolikapi, hoides samas tema asjad turvaliselt võõraste käte eest. Ühistranspordis pole vaja osta eraldi piletit, õpilaspilet täidab sedagi funktsiooni, lisaks pääseb sellega kooli spordirajatistesse ja ringidesse.

Praegu on see niiviisi Gustav Adolfi gümnaasiumis, mis kasutab juba üle kolme aasta omal algatusel elektroonset õpilaspiletit. Kooli direktoril Hendrik Aguril on kaardi kohta öelda vaid kiidusõnu. «Kooli igapäevaelust on parem ülevaade ja kaart tekitab oma kooli tunde,» nendib ta.

Allkirjade võltsimise oht kaob

Ka kooli õpilasesinduse president, 11. klassi õpilane Liina Lember on kaardiga rahul. «Kaart sisendab turvatunnet, sest hoiab võõrad majast eemal,» ütleb ta. «Sööma minnes võtan lihtsalt kandiku, naeratan sööklatädidele ja nemad naeratavad vastu. Jääb ära toidutalongidega jändamine nagu teistes koolides. Kaart on ka vastupidavam kui paberist õpilaspiletid.»

Peagi soovib Tallinn rakendada samasuguse süsteemi kõigis oma koolides. Haridusamet kuulutas välja riigihanke e-õpilaspileti jaoks vajaliku infosüsteemi väljatöötamiseks. Esimesena saavad e-õpilaspileti pilootprojekti järgi Reaalkooli ja Ühisgümnaasiumi õpilased. Katseaeg kestab kaheksa kuud ja selle käigus saab haridusamet aimu, millised on e-õpilaspileti hästi toimivad küljed ja mille kallal peab veel vaeva nägema. Pilootprojekt läheb maksma 1,2 miljonit krooni, millest linn katab 10-15 protsenti, ülejäänud raha tuleb eurotoetustest.

Reaalkooli direktor Gunnar Polma ütleb, et ootab juba uudset õpilaspiletit. «Pole mõtet igal aastal tohutut hulka õpilaspileteid allkirja andmisega pikendada, kui allkirja on väga lihtne võltsida,» mainib ta. «Õpilane võib olla lihtsalt andmebaasis.»

Polma sõnul muudaks e-õpilaspilet kooli turvalisemaks. «Õpilased peavad end kooli tulekul kaardiga registreerima ja võõrad enam nii lihtsalt kooli sisse ei pääse,» räägib direktor. «Lisaks võiks pilet toimida raamatukogukaardina, aidata õpilast paljundusmasina juures ja lihtsustada liftisõitu, kui õpilasel on mõni tervisehäda.»

Ühisgümnaasiumi haldusdirektor Ivo Kappet möönab, et kaardisüsteemil on palju häid külgi. «Puudumiste kontroll muutub kiiremaks,» toob ta näiteks. «Võib teha nii, et teave õpilase puudumisest jõuab ka automaatselt vanemani. Lisaks võiks kaarti kasutada maksevahendina koolilõuna eest tasudes ja kooli puhvetis, hiljem esitab kool lihtsalt vanematele arve.»

Puutetundlik kiip

Kappeti meelest võiks e-õpilaspilet olla ID-kaardil. «Lisakaart tekitaks ainult peavalu,» mainib ta. Ka Polma sõnul oleks õpilaspilet ID-kaardil kõige mõistlikum, kuid see eeldab ühe probleemi lahendamist. «Praegustel ID-kaartidel puudub puutetundlik kiip,» selgitab Polma. «Õpilased peavad kooli tulekul enda registreerimiseks kaardi lugejasse pistma. Hommikul, kui saabub korraga palju õpilasi, võtab see liialt aega. Puutetundliku kiibi puhul aga piisaks kaardi asetamisest lugeja vastu, see võtaks aega vaid sekundi.» Ajutise lahendusena on Polma sõnul välja pakutud mõte pista ID-kaart puutetundliku kiibiga ümbrisesse.

Praegu ei osata haridusametis täpselt öelda, millisel kujul e-õpilaspilet rakendub. Hange on välja kuulutatud ja laekunud pakkumiste järgi saab öelda, kas e-õpilaspilet tuleb ID-kaardi põhine või mitte. Eesmärk on igatahes rakendada e-õpilaspiletit kõigis Tallinna koolides niipea kui võimalik.

Projekti korraldaja on riigi infosüsteemide arengukeskus, kellele linn esitas eeltaotluse. Linn esitab RIA-le pärast hanke korraldamist ka põhitaotluse koos leitud rahastajaga.

Allikas: ajaleht Pealinn

KeePass Password Safe on populaarne kaasaskantav aplikatsioon, millega võid  turvaliselt kaasas kanda  oma e-maili, interneti ja muid passworde. Sa võid panna oma passwordid mälu pulgale, iPodi, kaasaskantavale kõvakettale või cd-le ja kasutada neid suvalises arvutis.

KeePassiga saad panna kõik passwordid ühte andmebaasi, mis on lukustatud master passwordida. Nii, et sa pead meeles pidama vaid ühte passwordi millega avada andmebaas. Andmebaas on enkrüptitud (AES-256 and Twofish) algoritmiga.
Lae alla

Hoia  ALT nuppu all ja vali numbrid numbriklaviatuurilt

Pannes Skype tööle oma  USB pulgalt võib see olla sinule suur abimees kui sa oled komandeeringus või puhkusel.

See töötab ainult Skype uusima versiooniga (nii et lae uusim versioon), ja see töötab ainult Windows keskonnas.

• Esiteks…Lae Skype uusim versioon (vanemad versioonid ei tööta)ja paigalda see arvutisse nagu tavaliselt
• Leia Skype.exe sealt kuhu sa selle installisid.
  (Tavaliselt C:\Program Files\Skype\Phone\Skype.exe )
• Kopeeri Skype.exe fail suvalisse kataloogi oma USB pulgal
• Selle kataloogi alla tee uus kataloog nimega “data”
• Nüüd loo fail ( notepadiga) nimega “skype.bat”
• Redigeeri “skype.bat” faili ja kirjuta sinna rida:
  skype.exe /datapath:”Data” /removable

Ja ongi valmis.

Nüüd saad töödata Skypega suvalises arvutis ilma et Skype oleks sinna installeeritud.

Kuna “maadlesin” ise mõned päevad tagasi sama probleemiga siis otsustasin teiega jagade ühte asjaliku artiklit mille kirjutas Heigo Ensling  www.digitark.ee-st

Üks lugejaküsimus – kuidas Eesti telekanaleid arvutiga vaadata saab - sundis kirjutajat veidi IT-poodides ringi vaatama ning otsima korralikku lahendust, kuidas sülearvutit või lauaarvutit teleri ekraanina ära kasutada.

Kuigi netipoodides on palju USB ja PCI Express tüüpi TV kaarte, on nendega seotud üks väike probleem – nimelt Eesti eesrindlik üleminek digitelevisioonile. Kui enamus Euroopa riike kasutavad siiamaale üle õhu leviva digiTV edastamiseks MPEG2 vormingut, siis Eesti astus edasi kaks sammu korraga – kõik Eesti telekanalid on kättesaadavad digitaalselt õhu kaudu, aga vaid MPEG4 vormingus.

Õigeid seadmeid ja tarkvara keeruline leida
Täpselt samast on lähtunud tootjad ning nende seadmed koos kaasasoleva tarkvaraga on mõeldud MPEG2 formaadi vastuvõtuks. Loomulikult on võimalik kasutada teiste tarkvaratootjate lahendusi, aga meie eesmärgiks oli leida üks korralikult toimiv seade, mida on suutelised seadistama ning kasutama arvuti tavakasutajad. Teistest tarkvara tootjatest on üks parimaid ProgDVB, mis suudab nähtavaks teha enamus MPEG2 toega TV-kaarte, kuid kahjuks on see programm tasuline.

Terrateci kompaktne TV-vastuvõtja
Terratec Cinergy USB XXS HD on ülikompaktne USB-mälupulga kujuline TV-vastuvõtja. Komplektis on kaasas lisaks vastuvõtjale miniatuurne magnetjalaga antenn, ülemineku adapter tavalisele antenni kaablile, pult ning 25 cm pikkune USB pordi pikenduskaabel.

Komplektis olev väike antenn eelistab asukohta akna lähedal, veelgi parem asukoht on tema jaoks akna tagune aknaplekk, mis töötab TV signaali vastuvõtul antenni vastukaaluna. Seega soovitan kasutada 5 m USB-kaabli pikendust, et leida antennile parem asukoht.
Programm on ülevaatlik ja ikooniti arusaadav.

Kui signaal olemas, näeb 7 Eesti telekanalit
Kuigi kanalite otsingust puudub Estonia, pole hullu midagi, sest saab valida otsingu kõikide sageduste järgi või kõikide regioonide järgi. Tulemus on sama – kui signaali tugevus on normaalne, siis leiab seade üles kõik Eesti 7 telekanalit ning boonusena ka Melody Zen HD kanali.

Kui aga signaal jääb nõrgaks, siis viimast ei pruugi igal pool näha – heli jookseb küll läbi, aga pildi ettekuvamiseks jääb tundlikkusest puudu. Telemastidest kaugemal on soovitav kasutada korraliku detsimeeterlaineala katuseantenni – aga alati peab Levira kodulehelt järgi uurima, millise polarisatsiooni lähimas telemastis kasutatakse – horisontaalset või vertikaalset, vastavalt tuleb asetada ka väline antenn. Kui telepilt ees, saab vaadata ka jooksva telekanali parameetreid.

Ülevaade kanalite pildikvaliteedist
Kui võrrelda erinevate telekanalite bitrate`i, saab ettekujutuse ka sellest, milline kanal parema kvaliteediga saateid edastab.
KANAL                      KESKMINE BITRATE
ETV                          3,5 Mb/s
ETV2 -                      tekstiTV aeg  1,2 Mb/s
Kalev Sport               3,4 Mb/s
Kanal 11                   2,0 Mb/s
Kanal 2                     2,0 Mb/s
TV3                          2,5 Mb/s
TV6                          3,4 Mb/s
Melody Zen HD          6,5 Mb/s

Nagu tabelist näha, on FullHD kanalilt nähtav telepilt 2 korda suurema bitivooga, kui teised – SD formaadis – pilti edastavad telekanalid.

Telepilti saab ka salvestada
Terratec oskab lisaks telepildi vastuvõtmisele ja mahamängimisele, seda ka salvestada. Salvestuse vorminguks soovitan valida TS (transport steam), kuna selline vorming koormab arvuti ressurssi kõige vähem, salvestades kogu saabuva info voo otse kõvakettale.

Valides mingi muu vormingu – kas MPG, AVI või WMV, peab arvuti saabuva pildi konverteerima vastavasse vormingusse, raisates mõttetult arvuti protsessori ja mälu ressursse.

Salvestama on võimalik panna hetkel ekraanilt jooksvat saadet, aga samuti on võimalik määrata Schedule funktsiooni abil sobiv telekanal, saade ning aeg, sest kõik programmid edastavad EPG infot. Sõltuvalt telekanalist, on salvestatava info maht 1 minut 20 kuni 25 MB.

Nõuded arvutile Terrateci seadme kasutamiseks
Minimaalne – 2,0 GHz Intel või AMD protsessor, mälu 512 MB, Windows XP või Vista, vaba kettaruumi 300 MB tarkvara installeerimiseks; soovituslik Dual Core Intel või AMD protsessor, mälu 1 GB Windows XP/ 2 GB Windows Vista, graafikakaart HDTV toega.

Plussid
- Väike
- Saab hakkama oma tarkvaraga
- EPG info sünkroonis
- Uuendused allalaetavad seadistuste osas.

Miinused
- Liiga lühike USB pikenduskaabel komplektis
- Miinimum parameetritega arvutiga PIP funktsiooni kasutamine

Sisseehitatud TV-vastuvõtjaga arvutid – HP Pavillion dv5 / dv7
Lisaks tavapärase multimeedia mahamängimisele leidub üha rohkem mudeleid, mis võimaldavad digiTV vastuvõttu otse arvuti ekraanile. Otsa tegi lahti HP, kelle uued Pavilion mudelid sisaldavad integreeritud DVB-T tuunerit.

Kui siiamaale oli võimalik digikanaleid arvutist vaadata vaid juurde ostetud USB-pulga või PCI Express kujulise TV kaardi abil, siis nüüd pole muud kui ühendada kaasasolev portatiivne antenn arvutiga ja võib nautida suurel ekraanil selget telepilti. Lisaks on kaasas pult, mille abil on võimalik juhtida kõikvõimalikke meediafailide vaatamist-kuulamist sülearvutis.

DVB-T tuuner on MPEG-4 ja HD-pildi toega ning sobilik Levira poolt pakutavate telekanalite vaatamiseks. Telepildi näitamine on jäetud QuickTime programmi hooleks.

Kuidas telepildi vaatamiseks meediamängijat seadistada?
Enne TV programmide vaatamist, tuleb QuickTime ära häälestada.

1. Vali Start -> All Programs
2. Leia QuickTime -> kliki peale
3. Vali QuickTime aknast teleri ikoon
4. Riigi valik – kuigi nimekirjas on olemas Eesti, tuleb valida Norway. Valides Estonia, leiab tuuner üles vaid Melody Zen telekanali, teisi Eesti telekanaleid kahjuks ta üles ei leia.

5. Edasi TV Signal – Digital Antenna DVB-T ( õnneks muid valikuid ei olegi)
6. Vajuta Auto Scan for TV
7. Ekraanile ilmub HD-kanalite aktiveerimise programmike, mis eeldab internetiühendust.
8. Vali Activate Now

9. Kui tuuner on otsingu lõpetanud – ekraanil on 100% - vajuta nupule Complite ning lõpetamiseks vajuta Finish.
Kahjuks ei näita programm leitud kanalite arvu. Juhul, kui esimesel otsingul kanaleid ei leitud, too portatiivne antenn aknale lähemale või kasuta maja katusel olevat detsimeeterantenni.

Kuidas leitud telekanaleid mängida?
Pärast kanalite otsimise lõpetamist avaneb QuickTime teleprogrammi aken ning aknas jookseb üks leitud telekanalitest.

1) Kanalite vahetuseks saab kasutada ekraani allservas olevaid nuppe nool üles – nool alla.
2) Teleteksti lugemiseks on ekraanil nupp T. Üks vajutus teletekst, kaks vajutust teletekst koos pildiga, kolm vajutust – ekraanil vaid telepilt.

3) Digitaalne televisioon edastab ka saatekavasid – niinimetaud EPG. See tuleb kasutamiseks konfigureerida.
- Vajuta ekraani ülaservas olevale lillekujulisele Info/More settings nupule -> vali EPG Configuration.
- Avaneb uus aken, vali EPG service from TV signal. Vajuta Next, Next.
- QuickTime TV ekraani vasakus servas on Source aken.
- Vali HP Digital TV Tuner –> Program Guide -> List By Channel.
- Vali soovitud telekanal ning näed valitud telekanali saatekava. Klikkides mingil saatel, on võimalik seda automaatselt panna salvestama arvuti kõvakettale.
NB!  Valides List by Genre – hetkel ei ole võimalik saatekavadega tutvuda

Plussid
- Kõik koos – ehk sisseehitatud
- Hea kvaliteediga pilt heas levialas

Miinused
- Liiga väike antenn kehvas levialas
- Nimekirjast puudub Eesti ikka veel

KODUS

TööL

Kes meist poleks kuulnud Adobe Acrobat Readerist, uue nimega Adobe Readerist. Tegemist on levinuima, sisuliselt PDF-ide vaatamise vaikeprogrammiga. Paraku rünnatakse seda sama agaralt kui enamlevinud opsüsteemi Windowsigi.
Nagu viimased CERT Eesti hoiatused ja F-Secure Weblog meile räägivad, leiti Adobe Readerist jälle üks turvaauk, mida kasutas näiteks Confickeri-nimeline uss. “Adobe Readerist on saanud uus IE,” nendib F-Secure turvalabori juhataja Mikko Hypponen. Lisaks on Adobe Reader aeglane, tal on tüütu komme istuda arvuti operatiivmälus ka siis, kui teda ei vajata, ning tirida netist pidevalt alla mahukaid uuendusi.

Sellepärast tuleks otsida alternatiive, nii nagu IE asemel kasutatakse Mozilla Firefoxi, Operat jne.

Õnneks pole ka Adobe Reader kaugeltki ainus programm, mis PDF-e avada oskab.

Foxit Reader
Tegemist on väikse, ent väga kiire ja tubli programmiga, mis oskab netist allalaaditavaid PDF-e näidata ka otse brauseri aknas. Foxit on Adobe Readerist  pea 10 korda väiksem, kuid sisaldab enam-vähem samu funktsioone. Koos vastavate lisadega saab Foxitiga PDF-e nii luua, muuta kui ka vaadata. Tasuta alla laadida saab siit: http://www.foxitsoftware.com

Foxit Readeri installeerimisel tuleks tähele panna seda kohta, kus  küsitakse luba installida Foxiti tööriistariba IEle ning teha Ask.com vaikeotsingumootoriks.

Ehkki otsest kahju need arvutile ei tee, võiks vähemalt puhtuse nimel need linnukesed eemaldada.

Enne Finishil klikkamist tuleks jällegi uurida, mida teile kaela tahetakse määrida. Nimelt on kaasas link eBay koduleheküljele, mis kasutaja mittesekkumisel teie töölauale tekib.

Kõike seda on aga kerge nii enne installi lõppu kui ka peale installeerimist eemaldada.

Esmasel käivitusel võidakse teilt küsida, kas tahate Foxit Readeri valida vaikseprogrammiks, millega edaspidi PDF faile avatakse.

Sumatra PDF

Sumatra PDF sarnaneb kiiruse poolest Foxit Readerile, kuid ei paku installi käigus toolbare ega muud reklaamseaded. Tegemist on äärmiselt lihtsa ning kerge kasutajaliidesega PDF failide lugejaga (justnimelt ainult lugejaga).
Installeri saab omale siit. PDF failide avamine toimub kiirelt ning tõrgeteta ning neid on mõnus sirvida

Sumatrat ei uuendata viimasel ajal tihti, aga see-eest on ta turvaline – viiruste kirjutajad ei vaeva end turvaaukude otsimisega vähemlevinud programmidest. Küll aga peaks vähemalt korra kuus otsima uuendusi Foxit Readerile, kuna ka selles leidub aeg ajalt turvaauke, mida peab lappima. Selleks võib käsitsi alla laadida ning installida kõige värskema installeri, mis tootja kodulehel saadaval on. Või kasutada selleks spetsiaalseid programme, nagu näiteks Secunia PSI-d, mis on tasuta.

Allikas: www.arvutikaitse.ee