Respekt minu poolt sellele mehele.
Leedus on rahvuskangelaseks tõusnud kohalik 37-aastane Drasius Kedys, kes lasi maha väidetava pedofiili, ringkonnakohtunik Jonas Furmanaviciuse.
Kohtunik olevat koos teistega väidetavalt seksuaalselt kasutanud Drasiuse väikest tütart. Drasius olevat saatnud üle kolmesaja abipalve, kuid abi ei tulnud. Nii otsustas mees omakohtu kasuks.
Jah, 2 x kasutad ka ise sõna “väidetavalt”. Ega ei tea ju leedukadki kindlalt, mis täpselt juhtus ja kes kui palju süüdi on. Mina ei riski enne siiski kellelegi respekti või hukkamõistu omistada, kui pole kindlalt teada, kes tegi mida. See mees oleks pidanud Euroopasse edasi kaebama, kui Leedus asi vedu ei võtnud, kas või Euroopa Parlamenti. Keeruline küll, aga kas siis nüüd eluks ajaks redusse jääda ei ole keerulisem? Tütre väidetav ärakasutaja sai küll n-ö karistuse, aga tütar vaatab järgmised 20 aastat oma isa läbi trellide, kui see kätte saadakse. Arvan, et kättemaksukihk pimestas selget mõtlemist sel mehel.
Wr, mida sa targutad? “Arvan, et kättemaksukihk pimestas selget mõtlemist sel mehel”.
Selge mõistus ütleb, et nii ränk kuritegu nagu lapse vägistamine peab saama karistuse. Küsimus on hoopis selles, miks “selge mõistusega” Leedu kohtusüsteem seda teha ei suutnud?
Selgest mõistusest lähtudes peab loomulikult sellise asja eest saama karistuse. Aga kas selleks karistuseks peab olema kapi tagant püssi võtmine ja kurjategija isiklik mahalaskmine? Kui jah, siis võiks ju igaüks oma soovi järgi sedasi “õigust” mõista. Võtame aga püssid ja läheme tänavale ja asutustesse kõmmutama. Au USA ja Soome kooli- ja kontoritulistajatele, vapratele õigusemõistjatele! Elagu Metsik Lääs Euroopa Liidus!