Kuidas tekkis Siberisse eestlaste küla Ülem-Suetuk?
Kuna 2006 sai reisitud Siberisse Ülem-Suetukki siis otsustasin ka teiega jagade lugu kuidas see eestlaste küla sinna tekkis.
Kõik sai siis alguse Mahtra sõjast 14. juunil 1858.
«Mahtra sõja sündmuste kohta on teada, et enne taplust toimus viimane suurem Mahtra talupoegade nõupidamine Tooma talu juures (rentnik Juhan Reinvart), kus otsustati mõisale vastu hakata ja end mitte peksta lasta. Otsustati ka naabervaldadest talupoegi appi kutsuda.
Reinvartid on ikka olnud ägeda loomu ja otseütlemisega ja küllap see põhustas ka juba varem tüli ja ütlemisi mõisavalitsejaga. Mõisast anti hiljem kohtule Juhan Reinvarti kohta ränk iseloomustus: «Juhan Reinvart on üleüldse kõlbmata inimene.» Eks kangekaelsust näitas seegi, et Juhan Reinvart julges Tallinna vanglas enne Mahtrasse peksmisele toomist keelduda pakutud armulauast.
Pärast 400 kepihoobist saadud peksuhaavade paranemist algas 1859. aasta kevadel ahelates vangiroodu jalgsi minek umbes 7000 km kaugusele Ida-Siberisse.» (Julia ja Regina Lelli raamatust «Mahtra Juhan»)
Juhan Reinwerti uueks kodupaigaks sai Ülem-Suetuki küla kaugel Siberimaal, Jenissei kubermangus Minusinski krais. Küla sai omale nime nii: Väljasaadetud vang rändas taigas ringi ja leidis mahajäetud lõkkeaseme, kus oli eelmisest lõkketegijast järel soe tukk. Soe tukk = Suetuki
Ülem – Suetukis oli 2 viljaladu, 5 veskit, 2 viinapoodi. 1887.a. alustati luterliku kiriku ehitamist. Raha ehitamiseks saadi Soomest ja Eestist Kirikut teenisid Soomest saadetud pastorid. Hr. Lindholm töötas pastorina ja arstiabi andjana 12,5 aastat Siberi elanikele.. Siberieestlaste elatusallikaks oli põllutöö. Valguses 1883.a. kirjutati “Saadetud asujatel ei ole siin kellegile kopikat maksta, ei maa ega metsa eest, iga kord ja igaüks võivad põldu harida nii palju kui jõuab. Tahab keegi omale puid raiuda, siis ei ole tal seks kellegi käest tarvis luba küsida, vaid võib iga puud keelmata raiuda.
1885.a ajalehes “Eesti Postimees” kiidetakse eesti põllumehi. “Mis üleüldse põlluharimisse puutub, siis oskavad ka meie siinsed mehed kaunis heaste põldu harida, paremini kui venelased. Venelased on pehme, hea loomuga, mispärast eestlased nendega kaunis sõpruses elavad…” Põllutöö on Ülem – Suetukis palju kergem kui kodumaal, sest sõnniku vedu siin ei ole ,see viiakse kõlbmatuna metsa. või põletatakse kuivatatult sääskede tõrjeks. Põllumehed saavad raha vilja müügist. Lina kasvatati , sest lina kolkimine andis talveks tööd. Jenissei jõge pidi inglise laevad viisid kauba otse Inglismaale.Jenissei jõgi on 3500 km pikk ja laevatatav Krasnojarskini. Peetakse lehmi, lambaid ja sigu. Loomad olid talvel õues, sest laudad puudusid, neid asendasid katusealused. “Siin ei ole keegi kaevu kaevanud, vaid tarvitatakse jõe vett, kus külainimesed ka pesu on pesnud ja säält omajagu virtsa üles võtnud” (Postimees 1899).
Siberi eestlastel on palju loomade kasvatamisega seotud uskumusi. Need on seotud loomade ostmisega,..karjalaskmisega, suhteliselt palju on kardetud.. piimanõidust ja tihti on otsitud abi paha silma vastu. Külas õitses ebausk inimeste ravitsemisel, sest arstiabi oli kaugel linnas ja kallis. Üheks siberieestlaste elatusallikaks oli tökati ajamine (Postimees 1899) “Eesti asujad ajavad kasekoorest tökatit, millega hääd raha teenivad. Nüüd on metsad vähenenud, sellega ühes ka tökati ajamine, kümmekond aastat tagasi aga on see tööharu eestlastele suuremaks rahaallikaks olnud. Tökati ajamist nimetatakse kohalikus murdes “tökatis istuma”, sest tegijal polnud seejuures muud teha kui istuda.” Murrangulisteks aastateks said siberieestlaste elus 1899 – 1900, mil otsustati kurjategijaid Siberisse mitte enam saata.
Siin siis ka album minu reisist.
